Volikogu liige Anto Liivat märkis, et sotsiaaldemokraadid on juba varasemalt esitanud idee hüvitada esimesest haiguspäevast koju jäämist ka riigikogu menetlusse, kuid see on jäänud valitsuse toeta. „Tunnustan linnavalitsust, kes pealinnas selle vajaliku sammu astuda otsustas. Kindlasti oleks vaja ka täiendavaid vahendeid selleks, et suurendada psühholoogilise abi teenuste kättesaadavust. Viirusest tingitud kriisi tõttu vajab linlaste vaimse tervise ja töövõime taastamine varasemast enam toetamist,“ ütles Liivat.
Esimese haiguspäeva toetust makstakse esialgse plaani järgi tagasiulatuvalt 25. märtsist kuni 30. aprillini alanud haiguslehe puhul. Esimese haiguspäeva toetust taotlemiseks peab inimene tegema ise avalduse Tallinna e-teenuste lehel, toetust saab hakata ka tagantjärele taotlema 15. aprillist e-taotluskeskkonnas https://www.tallinn.ee/est/toetused või linnaosavalitsuse teenindussaalis.
Toetuse saamiseks peab inimene olema registreeritud Tallinna elanikuks. Haigestumise korral pöördub töötaja esmalt perearsti poole, kes avab haiguslehe. Tööandja esitab haigekassale vajalikud andmed ning kinnitab haiguslehe. Seejärel esitab töötaja linna universaaltoetuste infosüsteemis taotluse. Süsteem kontrollib taotleja elukoha andmeid rahvastikuregistrist ning töövõimetuslehe andmeid haigekassa infosüsteemist ning seejärel teeb linn inimesele väljamakse.
Koroona tõttu kehtestatud haiguslehtede hüvitamise korra järgi on töötaja omavastutus esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. Hüvitise määr on 70% inimese eelmise aasta töötasu päevamäärast. Keskmine haigekassa poolt Tallinna elanikule makstav haigushüvitise päevamäär on 26,7 eurot.
Keskmiselt alustatakse Tallinnas ühes kuus 25 000 töövõimetuslehte. See tähendab, et ühes kuus võib toetusmeetme hind kujuneda kuni 750 000 euro suuruseks.