“Politsei liiklusjärelevalve üks võimalus on fikseerida rikkumisi ja teha trahvi, kuid see ei ole kunagi väga positiivne,” sõnas Kesklinna politseijaoskonna patrulltalituse juht Taavi Kirss. “Pealegi karistades ühte inimest, ei jõua paljude teisteni.”

Alternatiivina tulebki mängu usaldustsoon, millega PPA tahab rõhutada, et iga liikleja vastutab oma käitumisega nii enda kui ka teiste ohutuse ja tervise eest. “Vaadates oma nina alt natukene kaugemale ja korrigeerides enda liikluskäitumist, saame mõnusama elukeskkonna,” ütles Kirss.

Märgile tuleb uus koht leida

Kohalikud elanikud on usaldustsooni võtnud vastu kahetiste tunnetega ja politsei on selle kohta saanud nii hea kui ka halba tagasisidet. Ühed on palun raha raiskamise lõpetada, teised algatust kiitnud.

Enim kommentaare on käinud Telliskivi ja Rohu tänava ristile pandud märgi kohta. “Öeldakse, et ühes kohas on liiga palju märke. Mööname seda ise ka ja otsime sellele märgile parema asukoha,” lubas Kirss.

Ent kas usaldustsoon siis ikkagi õigustab ennast? Kirsi sõnul on seda veel vara öelda, kas praktika on vilja kandnud. “Näeme seda pikaajalise protsessina. Oletan, et alles detsembris võiks hakata mingeid järeldusi tegema,” arvas ta.

Ka liiklusstatistika põhjal on võimatu usaldustsoonile hinnangut anda. Enne märkide üles panekut oli Pelgulinnas kolm kannatanuga liiklusõnnetust. Viimase kahe kuu jooksul on lisandunud veel kolm kannatanut. “Need on küll erinevates kohtades, kuid siiski,” nentis politseinik.

Pelgulinlaste küsitlus: elamiseks turvaline koht, aga liiklusohutus lonkab

Ehkki mujal maailmas on selline praktika üsna levinud, pole usaldustsooni põhimõte Eestis laialdast kasutamist leidnud. Eelnevalt on seda katsetatud vaid ühel korral Viimsi vallas. Siis paigaldati Aiandi teele märk sõnumiga: “Usaldame sind, et liikled siin 40 km/h.” ning tulemuseks oli, et lõigul langes keskmine kiirus ligi kümme kilomeetrit tunnis.

Kesklinna politseijaoskonnal oli juba mõnda aega soov seda praktikat ise järgi proovida. Valik langes Pelgulinna kasuks, sest möödunud aastal sai asumis liiklusõnnetusest viga üheksa inimest.

Selleks korraldati suvel pelgulinlaste seas küsitluse, millele vastas 665 inimest. Muuhulgas paluti küsitluses anda hinnang Pelgulinna turvalisusele. Kuigi valdav osa arvas, et Pelgulinn on pigem turvaline koht elamiseks, tõi ligi 200 inimest esile, et liiklusohutusega on siinkandis probleeme, rääkis Kirss.

Peaaegu pooled (45,5%) vastanutest pidasid kõige ohtlikumaks liiklejaks autojuhti, seejärel toodi välja jalgratturid (21,5%) ja tõukeratturid (15,8%).

Põhiliseks probleemideks nimetasid kohalikud pidevat piirkiiruse ületamist. Ilmekaks näiteks on Ristiku, Erika ja Kopli viadukt, mille juures sõidetakse lubatust keskmiselt 10 km/h kiiremini, selgus märkide ülespanemisele eelnenud mõõtmisest.

Teiste probleemidena toodi esile sagedane telefoni kasutamine roolis, jalgratturid, kes sõidavad selleks mitte ettenähtud kohas ja vales kohas teed ületavaid jalakäijaid.

Probleemsete kohtadena toodi enim esile Kolde puiesteed, Ristiku, Heina ja Telliskivi tänavaid.