Ent mupo poole on pöördutud ka majadevahelisel õuealal või akna kaudu linde toitvate inimeste pärast.
Näiteks elab Pelgurannas vanem proua, kes toidab ühte kindlat varest. “Ilmselt tõrjuti see vares kevadel karjast ja ta jäi ilma vanemateta. Nüüd ootab vares iga päev kindlal kellaajal prouat ning on suureks kasvanud,” sõnas mupo avalike suhete peaspetsialist Meeli Hunt, kes on prouaga tema tiivulisest sõbrast vestelnud.
Hunt teab teistki eakat Pelguranna elanikku, kes käib kindlal kellaajal kohalikke kajakaid toitmas. “Kui eakalt mehelt uurisime, miks ta nii teeb, vastas ta, et kui terve Euroopa toidab, siis miks meie ei või. Meil kehtivat ju Euroopa linnutoitmise- ja kaitsmise seadus,” ütles Hunt. Oma teadmiste allikaks ütles mees: “Po televizoru pakazali” (“Televiisorist nägin” – K.R.).
“Valdavalt on tegemist üksikute eakate inimestega, kellel on tegevus- ja suhtluspuudus,” arvas Hunt. “Lindudega suhtlemine ja nende toitmine on viimane neile jäänud lohutus ja tegevus.”
Kes on Põhja-Tallinna usinamad kaebajad?
Sel aastal on Pelgulinna, Pelguranna ja Merimetsa asumite elanikud mupole esitanud 15 loomadega seotud kaebust.
“Lisaks avaldustele ja telefonikõnedele oleme saanud umbes 15 suusõnalist kaebust selle kohta, et Merimetsal ja Stroomi rannas jalutatakse koeri ilma rihmata,” täiendas Boitsov.
Kalamaja, Kelmiküla ja Karjamaa asumite elanikud on loomade kohta mupole esitanud 20 kaebust. Umbes viiel korral on mupole esitatud suuline kaebus selle kohta, et Kalamaja Kalmistupargis jalutatakse koeri ilma jalutusrihmata.
Kopli, Paljassaare ja Sitsi asumite elanikud on loomade pärast mupole esitanud kümme kaebust.
Loomadega seotud kaebuste puhul on mupo sõnul kõige tüüpilisem näide kahe-kolmekorruseline puidust kortermaja, kus korteriomanikud ühise hooviala kasutamisel üksmeelt ei leia. Kaebuste keskmes on omapäi ringi uitavad kassid, kes aeg-ajalt ka kasutavad laste liivakaste oma kere kergendamiseks, aga ka ilma jalutusrihmata ringi käivad koerad.