Usinad kaebajad: naabritele jäävad ette koerad, kassid ja linde toitvad vanurid

Mitme suhtlemispuuduses eaka jaoks võib lindude toitmine olla meeltmööda tegevus, kui naabreid see pahandab.chingyunsong / Shutterstock

Viimastel kuudel on sagenenud loomadega seotud kaebused. Kuigi tüliõunaks on enamasti koerad ja kassid, on naabrite pahameele osaks saanud ka õuealadel linde toitvad inimesed.

Peamiselt kaevatakse mõistagi kasside ja koerte peale. “Põhilised probleemid on lahtiselt jalutavad koerad, loomade väljaheited, aga ka järelvalveta ringi hulkuvad kassid ja “uludes” naabrite rahu rikkuvad koerad,” rääkis Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (mupo) Põhja-Tallinna üksuse peainspektor Pael Boitsov.

Linnud – üksikute vanainimeste sõbrad

Ent mupo poole on pöördutud ka majadevahelisel õuealal või akna kaudu linde toitvate inimeste pärast.

Näiteks elab Pelgurannas vanem proua, kes toidab ühte kindlat varest. “Ilmselt tõrjuti see vares kevadel karjast ja ta jäi ilma vanemateta. Nüüd ootab vares iga päev kindlal kellaajal prouat ning on suureks kasvanud,” sõnas mupo avalike suhete peaspetsialist Meeli Hunt, kes on prouaga tema tiivulisest sõbrast vestelnud.

Hunt teab teistki eakat Pelguranna elanikku, kes käib kindlal kellaajal kohalikke kajakaid toitmas. “Kui eakalt mehelt uurisime, miks ta nii teeb, vastas ta, et kui terve Euroopa toidab, siis miks meie ei või. Meil kehtivat ju Euroopa linnutoitmise- ja kaitsmise seadus,” ütles Hunt. Oma teadmiste allikaks ütles mees: “Po televizoru pakazali” (“Televiisorist nägin” – K.R.).

“Valdavalt on tegemist üksikute eakate inimestega, kellel on tegevus- ja suhtluspuudus,” arvas Hunt. “Lindudega suhtlemine ja nende toitmine on viimane neile jäänud lohutus ja tegevus.”

Kes on Põhja-Tallinna usinamad kaebajad?

Sel aastal on Pelgulinna, Pelguranna ja Merimetsa asumite elanikud mupole esitanud 15 loomadega seotud kaebust.

“Lisaks avaldustele ja telefonikõnedele oleme saanud umbes 15 suusõnalist kaebust selle kohta, et Merimetsal ja Stroomi rannas jalutatakse koeri ilma rihmata,” täiendas Boitsov.

Kalamaja, Kelmiküla ja Karjamaa asumite elanikud on loomade kohta mupole esitanud 20 kaebust. Umbes viiel korral on mupole esitatud suuline kaebus selle kohta, et Kalamaja Kalmistupargis jalutatakse koeri ilma jalutusrihmata.

Kopli, Paljassaare ja Sitsi asumite elanikud on loomade pärast mupole esitanud kümme kaebust.

Loomadega seotud kaebuste puhul on mupo sõnul kõige tüüpilisem näide kahe-kolmekorruseline puidust kortermaja, kus korteriomanikud ühise hooviala kasutamisel üksmeelt ei leia. Kaebuste keskmes on omapäi ringi uitavad kassid, kes aeg-ajalt ka kasutavad laste liivakaste oma kere kergendamiseks, aga ka ilma jalutusrihmata ringi käivad koerad.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.