Selline nägi Pelgulinna kant välja enne Tallinna–Peterburi raudtee avamist 150 aastat tagasi sügisel 1870. Raudtee ja sellega kaasnenud tööstusrevolutsioon tõid piirkonnas kaasa aktiivse ehitustegevuse ja elanikkonna kiire kasvu.
Tänav sai nime perekoera järgi
Möödunud sajandi alguseks oli Pelgulinnas juba üheksa tänavat. Piirkonna esimesi tänavanimesid on seostatud ärimees Albert Ko(o)baga, kellele kuulusid seal suured maa-alad. Kooba olevat nimetanud tänavad oma perekonnaliikmete eesnimede järgi. Alberti nimi tuli tema enda nimest. Nimesid jäi aga puudu ja nii olevat Tarabella tänav saanud nime Kooba koera järgi, kuid seda nime on seostatud ka saarlaste muistse jumalaga.
Oskari tänav olevat aga nimetatud Oskar Kochi järgi, kes hiljem sealkandis Koobalt maid ostis. Grigori tänav sai nime endise maaomaniku Oskar Gregory ja Telliskivi tänav Johann Grabby tellisetehase järgi. Härjapea tänav sai aga nime sealkandis kasvanud ristiku järgi. Vanarahvas on ristikut teiste toredate hüüdnimede kõrval ka nii kutsunud. Oluline on rõhutada, et Tallinnas asunud Härjapea jõega pole sel midagi pistmist. See voolas läbi kesklinna.
Küll võis aga Härjapea tänaval olla Heina tänava kõrval oluline roll selles, et pärast Esimest maailmasõda nimetati üha laieneva Pelgulinna uued tänavad valdavalt kõrreliste järgi.
Hoogne kasv
Pärast Vabadussõda, 1920. aastatel asuti hoonestama Kolde puiestee, Saue ja Nurme (1960. aastast Maisi) tänava piirkonda. 1930. aastal moodustati Aarde, Preesi, Pärja (hilisem Vaniku) ja Sõle tänav. Neist viimane oli esialgu väike umbtänav. Tänase ulatuse sai see alles 1950. aastatel. Nõukogude ajal kandis Sõle tänav Karl Marxi nime. 1931.–1932. aastal tekkisid aga linnakaardile Sõmera, Muru (hilisem Auna), Orase, Söödi, Kõrre, Taime ja Aru tänav.
1921. aasta kevadsuvel otsustas Tallinna linnavolikogu asendada vanad, isikunimelised tänavanimed uute taimenimelistega. Nii sai Oskari tänavast Ristiku, Albertist Roo, Tarabellast Timuti ja Olgast Sõnajala (hiljem Pebre) tänav. Grigori tänavast oli juba varem Õle tänav saanud.
Aasta hiljem asuti hoogsalt hoonestama Nisu ja Rukki tänava piirkonda, ehitustööd jätkusid pärast sõda. Tekkisid Luste ja Kaera tänav. Mitu tänavat said pärast sõda uue nime. Mainimata on vaid Sambla tänav, mis sai uueks nimeks Nabra.
Pelgulinnas on mitu Tallinna arhitektuuriloos olulist piirkonda, näiteks Oma Kolde majad, Aarde ja Pressi tänav. Pelgulinna uuem, nõukogudeaegsete kortermajade piirkond jääb Sõle tänavast Stroomi ranna poole, aga ka Ristiku tänava lõppu.
Pelgulinna alla kuulub ka Kopli kaubajaama suur kinnine ala. Varem asus seal Mäe talu. Kaubajaama hakati rajama juba Esimese maailmasõja eel, tööd viidi aga lõpule alles 1938. aastaks.
Asumi selts korraldab suure sünnipäevapeo
Täna on Põhja-Tallinna linnaosa koosseisu kuuluv Pelgulinna asum Tallinna hinnatumaid elurajoone. Pelgulinna päevi korraldav, 1992. aastal loodud Pelgulinna Selts on aga üks Tallinna vanimaid asumiseltse.
Neljapäeval, 5. novembril ongi selts tähistamas Balti raudtee ja Pelgulinna 150. sünnipäeva. Kell 17.30 algab Balti Jaama Turu kesklinna-poolsest väravast ajaloomatk, mis viib Pelgulinna peaväljakule Kolde puiesteel. Seal on kella 19 paiku väike kontsert, pakutakse teed ja pirukat ning saab vaadata filme Pelgulinna ja kohaliku seltsi ajaloost. Kavas on ka Albert Ko(o)ba mälestuspingi avamine.
Artiklit toimetas Kadi Raal.
