Tohib siis niita või mitte? Murutraktor lõikas osa Putukaväila liigirikkast niidust siledaks

Vasakpoolne foto: Pelguaia Facebooki-grupp. Parempoolne foto: Eila Poom

Põhja-Tallinnat läbivat Putukaväila liigirikast niitu on eilsest vähem, sest Kolde pst ja Ehte tänava nurgal käis sellest üle murutraktor. Putukaväila idee kohaselt tuleks ala niita kord aastas või üle mitme aasta, kuid igal juhul alles augusti lõpus või septembris, kui tolmeldajate suurem aktiivsusperiood on läbi saanud.

“Nonii, kellegil ei pidanud närv vastu,” kirjutas Pelgulinna Facebooki-grupis kohalik elanik Tiina Jalakas. “Osa Putukaväilast lännu! Hommikul oli alles, nüüd on keegi kõvasti mütanud.”

Ta täpsustas, et kevadel niideti ainult teeservad ja jalgrajad, keskelt jäeti heinamaa puutumata. “Aga nüüd on saadud uhked murutraktorid, neid näeb päris tihti Stroomi pargis. Võib-olla puhuvad nüüd uued tuuled ja Putukaväil pole enam teema. Eelmine aasta küll ei niidetud enne sügist,” märkis ta. 

Sealsamas kõrval tegutseb Pelguaed ehk kogukonnaaed, kus kohalikud elanikud kasvatavad peenrakastides aiasaadusi. Murutraktor on puhtaks teinud kogu Pelguaia peenramaa ümbruse. 

Üleeile oli sealsamas Pelguaias Hispaania-Brasiilia duo KuumTuul kontsert. Kogukonnaaia Facebooki-lehe fotodel istuvad muusikat kuulavad inimesed peenrakastide vahel ja neid ümbritseb veel kõrge hein. Järgmiseks hommikuks oli see kadunud. 

Putukaväila kontseptsiooni järgi tuleb lasta niidutaimestikul kõrgeks kasvada, sest nii tekivad elurikkuse oaasid. “Ulatuslikud madalaks niidetud muruväljad on möödaniku iluideaal. Harvem niitmine on ilus ja kasulik: sellega loome elupaiku nii tavalistele kui ka haruldastele liikidele ja lisame linnakeskkonnale ilmekust. Suviti saame nautida õite värvikirevust, kuulata linnulaulu ja putukate suminat. Niitmata haljasalad ei kõrbe kuivade ilmadega koledaks, samuti nõuavad nad vähem hooldust,” kirjeldavad Putukaväila kontseptsiooni loojad. 

Tegelikkus nii ilus ei ole. “Kahjuks niidetakse enamus kohtades muru täielikult ära, kuivanud ja tolmune pinnas lausa paistab,” kirjeldab Pelgulinna Facebooki-grupis Heili Kaurla. “Eriti hull on lugu Kolde pst Selveri taguste majade juures, midagi ei jäta alles ja kogu aeg käib aktiivne niitmine, maapind on juba kollane.”

Putukaväila projekt Augmented Urbans algas 2018. aastal, kuid see hõlmas ainult rohekoridori põhjapoolset osa. Tänu jätkuprojektile B.Green saab arendada kogu Putukaväila. 85% rahast panustab Euroopa Liit ja 15% Tallinna linn.

Jätkuprojekti B.Green kommunikatsioonijuht ja rendiaiamaade koordinaator Anne-May Nagel on praegu puhkusel ega osanud seepärast kommenteerida, miks roheala niideti.  

Põhja-Tallinna valitsuse avalike suhete nõunik Violetta Lanman ütles, et kuna Putukaväila alal on eesmärgiks elurikkuse suurendamine, niidetakse ala etapiti. “Osa territooriumist niidetakse suve esimeses pooles ning osa suve teises pooles, et vältida olukorda, mil alal puuduvad niitmata alad, kus oleks võimalik elustikul varjuda. Intensiivsema hooldusega on kõnniteede servad, mida niidetakse regulaarselt.”

Lanmani sõnul koostatakse Putukaväila projekti valmides alale hoolduskava, mille alusel määratakse niitmisintensiivsused pargi eri aladele tulenevalt pargi kasutusfunktsioonidest. “Kuid käesoleval hetkel käsitletakse ala tervikuna kui IV hooldusintensiivsusega roheala,” lisas ta.

Kui suur maa-ala Putukaväilal praeguseks niidetud on ja kas niitmine jätkub, sellele Lanman ei vastanud.

Niita kord aastas või harvemini

Kahe aasta eest valmis Putukaväila tolmeldajate uuring. See tõi välja soovitused, mida on oluline jälgida Putukaväila kõigis lõikudes:

1)  tolmeldajate, nii mesilaste kui ka liblikate hooajaringse „toidulaua“ st õitsevate taimede olemasolu ja liblikate puhul ka taimedel toituvate röövikute suureks kasvamise tagamiseks tuleb piirduda avatud alade niitmisega üks kord aastas. Võib niita ka harvemini (nt kord paari-kolme aasta tagant), kuid igal juhul tuleks niita alles augusti lõpus või septembris, kui tolmeldajate suurem aktiivsusperiood (sh paljunemine) on läbi saanud/saamas. Võiks rakendada nn mosaiikset majandamist, kus osa alast niidetakse ühel ja ülejäänud osa teisel aastal. Sellega saavutatakse lisaks suuremale ja kauem kestvale õiterohkusele ka suurem taimeliigiline mitmekesisus, kuna võimaldatakse kasvada ja seemneid kasvatada ka niitmise suhtes tundlikemail liikidel (sh enamik nö niidulilli ja nö umbrohtusid, mis tolmeldajaile olulised on);

2)  tolmeldajate hooajaringse toidulaua tagamiseks tuleb alles hoida olemasolevaid puid- põõsaid, eriti varakevadel õitsevaid liike (sh pajud, vahtrad); samuti pakuvad põõsad tolmeldajaile tuulevarju ja loovad soodsamat mikrokliimat; need on samuti olulised ka mõnede päevaliblikaliikide (nt lapsuliblikale ja pajuliblikatele) röövikute suureks kasvamiseks;

3)  mesilaste pesapaikade olemasoluks ning nii mesilaste kui ka liblikate talvitumiskohtade olemasoluks on vaja hoida elupaik võimalikult mitmekesine, olulised on kivihunnikud, mahakukkunud tüved, oksarisu, põõsaste ümbrus jm nö vähekasutatav maapind (nt paljud kimalaseliigid pesitsevad maas, paljud liblikaliigid talvituvad röövikuna maapinnal). Selleks tuleb lasta maha kukkunud okstel ja puudel jääda sinna, kuhu need kukuvad (võimaluse piires) ning mitte koristada ära sügisel (kõiki) lehti;

4)  vältida agrokemikaalide kasutamist, sest need põhjustavad nii lühi- kui ka pikaajalisi mürgistusi nii üksikuil putukail kui ka (ühiseluliste putukate, sh mesilaste) kolooniail ja nende ainete jäägid jäävad sageli mulda mitmeteks aasta(kümne)teks pärast kasutamist ning kahjustavad putukaid jm elustikku veel kaua.

5)  rajada poollooduslikke niiduilmelisi koosluselaike (sh istutades kevadel õitsevaid puid- põõsaid) kõikidele lõikudele, keskendudes aladele neis, kus looduslik taimestik on suhteliselt liigivaene.

Putukaväil on üle 10 km pikkune rohekoridor, mis algab Telliskivist ja kulgeb Astanguni. Teadlaste uuringu eesmärk oli anda ülevaade kahe olulise tolmeldajate rühma, mesilaste (eelkõige kimalaste, aga ka erakmesilaste) ja päevaliblikate, liigirikkusest ja nende koosluste ning elupaikade seisundist Putukaväila põhjapoolseimas 3 km pikkuses lõigus Pelguranna ja Kopli Kaubajaama vahel, ning sellest lähtuvalt anda soovitusi nende koosluste seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.