Uudis

Vana mööbel ja kõikvõimalik träni – mida teha elumajade juurde kogunevate prügihunnikutega?

Suured plastpakendid, vana mööbel ja katki läinud televiisorite kuhjad olmeprügi ladustamiseks mõeldud prügimajades ja -ruumides ajavad nii elanikud kui ühistu juhid hulluks.

Pindi Kinnisvarahalduse heakorra ärisuuna juht Andrus Limbach pakub välja lahenduse, kuidas suurprügiga edukalt hakkama saada.

„Kõigepealt ütlen ära, et ebavajalikke suuri asju ei tohi keldrites suvaliselt ladustada – tegemist on tuleohtliku kraamiga“, sõnas ta.

„Suurimaks probleemiks suurprügi kogumisel on see, et kui tellitakse suur (ehitusprügi)konteiner, siis on naabermaja elanikud nagu prussakad selle ümber ja püüavad ka oma sodi sinna toppida ning osad konteineri tellinud ühistu liikmed ei suudagi enam oma prügi sinna ära mahutada,“ selgitas ta. 

„Lahendus on lihtne. Haldur, ühistu ja prügifirma peavad omavahel välja töötama täpse regulatsiooni, kuidas ja millal prügi ladustamine toimub. See peab aset leidma piiratud aja jooksul ja järelvalve all, et võõraid oma vanade kineskoopteleritega eos eemal hoida, määratud kellaajal lüüakse konteinerile kate peale ja viiakse minema,“ sõnas Limbach. 

„Tegemist pole utoopiaga, vaid reaalselt on sellised lahendused võimalikud, tuleb lihtsalt loominguliselt läheneda, teha majaelanike hulgas aegsalt teavitustööd ning ongi konteiner majaelanike suurprügiga ilusti täidetud. Kusjuures heaks nipiks on ka see, et pigem tihemini, aga väiksem konteiner, nii ei pea elanikud pikka aega oma suurprügiga ühes korteris elama ja saavad suisa planeerida, millal uus voodi osta. Lõpuks on see ka elanikele odavam, kui naabrite saamatust toita, kes ei suuda ise endale konteinerit tellida,“ lisas ta. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ole kursis, mis su kodukandis toimub

Telli Põhja-Tallinna uudiskiri

Saadame sulle kolm korda nädalas ülevaate Põhja-Tallinna olulisematest teemadest.